Neidude peakatted rahvarõivaste juurde E-raamat

SELGITUS:

...g soovitusi, kuidas neid kanda tänapäeva ... Neidude peakatted rahvarõivaste juurde - Apollo ENG ... ... Rahvarõivaste taaselustamisel tänapäeva taidluskollektiivide esinemiskostüümidena on sageli mureküsimuseks, milliseid peaehteid või peakatteid võib kanda neiuülikondade juurde. Raamat vaatleb rahvarõivaste juurde kantavate peakatete ja kottide traditsiooni Etnograafiamuuseumi materjalide põhjal. Illustreeritud fotodega. Märksõnad: eesti rahvarõivad kotid peakatted õppematerjalid Rahvarõivaste kandmine on ühtaegu nii rituaal, austus oma esivanemate vastu kui minek oma juurte juurde. Aegade jooksul on muutunud inimeste keha ... Neidude peakatted rahvarõivaste juurde - Vanaraamat ... . Aegade jooksul on muutunud inimeste kehakuju, arusaamine mugavusest ja ilust. Uuendustega saame kaasa minna aga ainult teatava piirini, et säiliks rahvarõiva olemus. Eesti Rahva Muuseumi kuraator Reet Piiri annab põhjaliku ülevaate, mida rahvarõivaste kandmise juures silmas tasub pidada. Naiste ülevisked rahvarõivaste juurde Eesti Rahva Muuseum 2019 Hind: 16.70 € Ostukorvi Loe lähemalt... Evelin Heek ja Kaili Kalle ... Neidude peakatted rahvarõivaste juurde Eesti Rahva Muuseum 2017 Hind: 15.00 € Ostukorvi Loe lähemalt... Ilmari Manninen ... Eesti Teadusinfosüsteem koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuste tulemuste kohta. Neidude peakatted. Kanti pikki lahtiseid juukseid. 1860. aastatel hakkasid neiud juukseid kahte patsi punuma. Hiljem hakati patse pöörama ümber pää, siis paelaga pealaele kinni. (Piiri 2008:3) Lahtiste juustega kandsid neiud pärga. Algul olid madalamad kõrvadega pärjad ehk nn „lenki" pärjad, millel meelekohtadelt rippusid siidipaelad. Setu poisi müts. Alus: ERM A761 -64. Müts, laste, õhukesest vildist valmistatud, ümar baretitaoline ese. Koosneb põhjast (läbim. 14 cm) ja selle külge musta puuvillase niidiga õmmeldud 4,5 cm laiusest randist. Rahvarõivad (ka rahvariided) on nii argi- kui ka pidupäeviti kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale.Rahvarõivad märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust "rahvarõivad" (esialgsel kujul "rahvariided") hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste ... Ja loomulikult ei passi rahvarõivaste juurde nüüdisaegsed moekad kotid. „Hädavajalike asjade kaasavõtmiseks on sobilik valmistada tekstiilist kotike. Mis tegumoega ja mis materjalist, selleks on palju võimalusi: võib kududa, heegeldada, riidelappidest õmmelda, kaunistada tikandi või aplikatsiooniga jne. Kõige muljetavaldavamal kujul kohtab tänapäeval rahvariideid kilomeetrite pikkuselt looklevas laulupeorongkäigus, kus helendavad lumivalged särgid, kirendavad paljudes toonides seelikud, säravad tanutikandid ja pärjapaelad, kõlisevad kaelarahad ja helgib sõlgede hõbe, tasakaaluks mulgi kuubede väärikas must. Eesti rahvariid...