Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus aastatel 1891–1917 E-raamat


Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus aastatel 1891–1917 - Villem Reiman pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2017
KIRJUTAJA: Villem Reiman
ISBN: 9789985773864
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 10,88

SELGITUS:

Villem Reiman ja Jaan Tõnisson olid nn. Tartu renessansi suurmehed, kelle tegevus pani aluse paljudele rahvuslikele ettevõtmistele ja Eesti ühiskondlikus elus edaspidi olulist rolli kandvatele ühingutele ning seltsidele. Seejuures tuleb märkida ka asjaolu, et nad mitte ainult ei algatanud uusi ideid, vaid viisid need ka peaaegu alati lõpuni.Raamat sisaldab 209 kirja aastatest 1891–1917, kus peamisteks teemadeks on Postimehe ostmine K. A. Hermanni käest ning tema ja ta vennaga kemplemine, lubade taotlemine, kaastööliste värbamine ning asukoha otsimine (Katariina majast ehk praegusest Tartu Linnamuuseumi majast Rüütli tänavale kolimine).Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

...5-1940 (1993), eestikeelsest ajakirjandusest 1766-1940 (2002) ja Eesti ajakirjandusest 1941-1944 (2009), samuti Kalev Siku koostatud ... Villem Reiman -- Raamatukoi raamatupood ... ... 1322. 11.11.09 TARMO PIIR: Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus aastatel 1884-1904 1321. 28.10.09 DOROTHEE GOEZE: Baltica Marburgi Herderi-Instituudi kogudes 1320. 21.10.09 AADU MUST: Arhiivileid: Tori komsomoliorganisatsioon 1949-1951 Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus aastatel 1884-1904: Tartu, Ilmamaa, 2010, Vita academica, vita feminea: artiklite kogumik ... Friedrich ja Villem Reiman: Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal: ... Jaan ja Ellen Niit: Muld ja marmor : ... Arvustus. Tallinna ei olnud olemas | Kirjandus | ERR ... ... Friedrich ja Villem Reiman: Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal: ... Jaan ja Ellen Niit: Muld ja marmor : möödasõitnu meenutusi (Kogutud teosed, 19) ... Autor: Tiitel: Väljaandja: Kalm, Arne: Balti musketärid USA Kongressis [Viimsi], Kirjastus Aade, 2015, Raik, Katri: Minu Narva : kahe maailma vahel [Tartu], Petrone ... Saare, Petseri, Järva ja Valga maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Kõige arvukam oli 24 liikmega Tartu maakonna volikogu. Maavolinikud valiti linna - ja vallavanemate täiskogul eranditult valla - ja kolmanda astme linnade vanemate hulgast. Kuna Saaremaal kolmanda astme linna polnud, valiti 11 volikogu liiget 18 vallavanema hulgast. Problems of guidance and supervision of the folk school in the basic documents of the Estonian social movement and in the pedagogical written word (from the national awakening era until the First World War)/Rahvakooli juhtimise ja jarelevalve probleem eesti uhiskondliku liikumise pohidokumentides ning pedagoogilises kirjasonas (arkamisajast esimese maailmasojani). Keskööprogramm: KESKÖÖPROGRAMM. Jaan ja Ilmar Tõnissoni kirjavahetus (17.12.2003) Jaan ja Ilmar Tõnissoni kirjavahetus. Kirju loevad Tõnu Tepandi ja Janek Vadi. Kava koostanud Katri Kaasik- Aaslav. Toimetanud Maris Johannes. Salvestanud Külli Tüli, muusikaline kujundus Silja Vahuri. Loe lähemalt Jatkoimme Syväriä pitkin kohti Äänistä. Alempi voimalaitos ja sulku, Ala-Syväri (1933) oli jatkosodan aikana suomalaisten syyskuussa 1941 valtaama ja myöhemmin korjaama, jolloin rintamajoukot saivat sieltä sähköä. Ylempi voimalaitos ja sulku, Ylä-Syväri valmistui v. 1951 saksalaisten sotavankien rakentamana. Kevään ja syksyn suurhuutokaupat pidettiin Lallukan taidekodissa. Vuonna 1989 yhdistys suoritti tutustumis- ja huutokauppa vierailun Postipankin Unioninkadun tiloihin. Syksyn huutokauppa järjestettiin Hotelli Aurorassa, josta tuli yhdistyksen uusi kokous- ja huutokauppapaikka lähes kymmenen vuoden ajaksi. Vastne kuraator kuulub ka Villem Reimani Kolleegiumi.*** Hetkel on T. Piiril lisaks muuseumitööle käsil magistritöö kirjutamine ja raamatu "Jaan Tõnissoni ja Villem Reimani kirjavahetus" käsikirja koostamine. Tartu Linnamuuseum. Ole Golubjatnikovi mälestusstipendium. Eesti Ameerika Fond ja Tartu Ülikooli Sihtasutus allkirjastasid 5. Ja, kuka kävi Tallinnassa 1970 luvulla, näki sen äärimmäisen köyhyyden, missä virolaiset silloin elivät. Suomalainen sosialisti kirjoitti: Venäjän maatalouden rakenne oli täysin erilainen kuin Suomessa. Venäjällä ei ollut vastaavaa torpparijärjestelmää. Torpparit muodostivat Suomen vallankumouksellisten rungon, joten olisi ......