Liivimaa kroonika järg E-raamat


Liivimaa kroonika järg - Christian Kelch pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2009
KIRJUTAJA: Christian Kelch
ISBN: 9789985858622
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 9,86

SELGITUS:

Võib vist liialdamata väita, et pikki sajandeid olid just vaimulikud sageli need, kes jäädvustasid meie ajalugu. Liivimaa ajalookirjutuse alusepanija Henrik oli lätlaste preester, ordukroonikate riimijad kandsid vaimuliku vennaskonna mantleid, kuulsaim siitmailt pärit kroonik Balthasar Russow pidas Pühavaimu pastori ametit. Ja kirikuõpetaja oli ka "viimaseks tähtsamaks balti kroonikuks" peetav Christian Kelch (1657–1710). Kelchi suurteos, Liivimaa ajalugu, koosneb õieti kahest osast, millest autori eluajal, 1695. aastal, jõudis trükivalgust näha vaid mahukas esimene köide, mis käsitleb Eesti- ja Lätimaa minevikku kuni 1690. aastani. Kroonika teine osa, nn. Continuation, milles vaadeldakse peaasjalikult Põhjasõda, jäi aga kauaks manuskripti ning levis vaid väheste käsitsi valmistatud ärakirjade kaudu. Põhjuseks niihästi Kelchi surm 1710. aastal kui ka samal ajal aset leidnud võimuvahetus Eesti- ja Liivimaal.

...juubelipeo nurjas eriolukord: viimastel nädalatel kaasnenud ärevuses tuleb sundida endas rahu leidma 11 ... Liivimaa kroonika järg 2009 -- Raamatukoi raamatupood ... .aprill 2020 12:00 Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta. Henriku Liivimaa kroonika (ld Henrici Chronicon Livoniae), 1224-27 kirjutatud kroonika, mis käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 1184-1227; selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas.Tugineb peamiselt Henriku ja tema lähikondlaste isiklikele mälestustele, püüab õigustada Liivimaa v ... Liivimaa - Vikipeedia ... .Tugineb peamiselt Henriku ja tema lähikondlaste isiklikele mälestustele, püüab õigustada Liivimaa vallutamist ristiusustamisega. Kelchi nimetatakse meie historiograafias viimaseks tähtsamaks Balti kroonikuks.Christian Kelch, Liivimaa kroonika järg. Tõlkinud Ivar Leimus, toimetanud Kai Tafenau. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2009. 436 lk. Eesti keelde tõlgitud kroonikate juba muljet avaldav rida on märkimisväärselt täienenud. Kui mõned aastad tagasi oli ajaloohuvilistel põhjust rõõmustada Christian Kelchi (1657 ... Christian Kelch, "Liivimaa kroonika järg". Tõlkinud Ivar Leimus Toimetanud ja registrid koostanud Kai Tafenau, Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2009, ISBN 9789985858622; Välislingid. Hendrik Sepp, Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I ... Paraku tegi Liivimaa ajaloo põhjalik tundja K. Höhlbaum õige pea kindlaks, et tegemist oli kahjuks vaid kroonika hilisema töötlusega, vahepeal (1578) ilmunud Russowi raamatu mõjul täiendatud ja muudetud variandiga. Keskaegsed kroonikad hõlmavad kristlikke maailmakroonikaid, mis algavad maailma loomisega ja lõpevad viimse kohtupäevaga ning sisaldavad ka ilmalikke sündmusi (nt Hartmann Scheldi (1440-1514) Nürnbergi kroonika, 1493), linnakroonikaid (nt Henriku Liivimaa kroonika) ning perekonnakroonikaid (nt Augustin von Getheleni Uexküllide suguvõsa ... toetab ka 13. sajandi lõpust pärit Liivimaa vanem riimkroonika, kus Henriku Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole esineb kujul Ickesculle, Ickeskule ja Ikeskule (Eelmäe 2003). Käesolevas artiklis jäi käsitlemata hüpoteetiline võimalus, et Ykescola ~ Ykescole esikomponenti tuleks lugeda ikkes, seega siis ikkes koole - Silmas pidades, mäherduse tähtsus on seesuguste ajaloo-tõsiasjade kättesaadavaks tegemisel, võttis Kirjanduse Selts juba umbes ilmasõja lahtipuhkemise aegu nõuks eestkätt Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" Eesti keelde soetamise ja seks kohase jõu leidmise, kelle hoolde kõnealuse vastutusrikka ja kaugeltki mitte tavalise ... MINEVIKU NÄRVEKÕDITAV TAAK: Vähem kui paari kuu eest nägi Eesti Ajalooarhiivi kirjastamisel trükimusta uus tõlketeos, Christian Kelchi "Liivimaa ajaloo järg", mis tänaseks hakkab raamatulettidelt juba kaduma. Raamatu tõlkija Ivar Leimus räägib nii autorist kui ka teosest lähemalt. Liiwimaa kroonika Balthasar Russow, tõlkinud Kaarel Leetberg: EPUB (Algupärase wäljaande esilehe tõlge.) Liiwi prowintsi kroonika, kus jutustatakse, kuidas see maa esiteks leiti ja ristiusule pöördi, kes selle maa esimesed walitsejad olid, esimesest Saksa ordu meistrist Liiwimaal kunni wiimseni, ja igaühe tegudest. ... Christian Kelch, Liivimaa kroonika järg. Tõlkinud Ivar Leimus, toimetanud Kai Tafenau. Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2009. 436 lk. Kelchi nimetatakse meie historiograafias viimaseks tähtsamaks Balti kroonikuks, kirjutas Sirbis Enn Küng. Eesti keelde tõlgitud kroonikate juba muljet avaldav rida on märkimisväärselt täienenud. Laadi alla. Alla laetud 697 korda. Kättesaadav autoriseeritud töökohal Eesti Rahvusraamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus Henriku Liivimaa kroonika . Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaalTLÜ Ajaloo Instituut, Rüütli 10 (auditoorium 1) Neljapäev, 22. mai Sümpoosion "Räägime" - kuidas kunst muudab maailma - räägivad Jan Kaus ja Laur Kaunissaare. Christian Kelch "Liivimaa kroonika järg" - räägib ajaloolane Ivar Leimus. Kultuuriuudised. Projekt "Koondatute kunstikeskus" - räägivad Margit Säde ja Maria Juur. Autorid Urve Eslas ja Riho Laurisaar. Samast seeriast ️ Henriku Liivimaa kroonikaHenriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, miskäsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamistsakslastele 13. sajandi alguses.Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224­1227.Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile.Kroonika tegevus algab ......