Mõisa aias hõisata E-raamat


Mõisa aias hõisata - Kristel Lempu pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2009
KIRJUTAJA: Kristel Lempu
ISBN: 9789985022801
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 7,85

SELGITUS:

Keset suurt rohelist parki seisis valge sammastega maja. Selles uhke maja ühes toas elas väike tüdruk. See oli Veera. Ta elas seal koos oma ema Jevdokia ja vanema venna Antoniga, kes käis juba koolis. Veera oli vene tüdruk, tema ema oli enne elanud Venemaal. Ka Veera isa oli pärit Venemaalt, aga oma isa Veera ei mäletanud.Nii algab raamat, mille lood on Kristel Lempu kirjutanud peategelase prototüübi mälestuste põhjal. Veera Vene ohvitserist isa oli 1917. aasta rahutul ajal hukkunud ja lesk jäi kahe lapsega mõneks ajaks Tallinna. Endise mõisavalitseja heatahtliku abiga leidis aga pereema teenistust ühes Lääne-Virumaa mõisas. Lihtsad ja vahvad lood annavad ühtlasi aimu, kuidas 1920. aastate algul mõisas elati.

...gama. Ei mõisa aias hõisata Või laulu minu rind, Sest vanemate verega On võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal Ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, Seal pühal pärnapuul ... Apollo ... . Ei mõisa aias hõisata Või laulu minu rind, Sest vanemate verega On võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal Ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, Seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, Siis laulan talle ma, Et unuks meelest päeva töö, Jääks rahus magama. Ei mõisa aias hõisata Või laulu minu rind, Sest vanemate verega On võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal Ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, Seal pühal pärnapuul. Ku ... Õrn ööbik - laulusõnad ... . Ei mõisa aias hõisata Või laulu minu rind, Sest vanemate verega On võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal Ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, Seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, Siis laulan talle ma, Et unuks meelest päeva töö, Jääks rahus magama. Ajaloo väljakutse märts: Mõisa aias hõisata …. Baltisakslased ja mõisakultuur. Tagakaanelt: Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Läänemaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind, Sest vanemate verega on võietud see pind. Ka metsas toorel toomingal ei hüüa minu huul, Vaid talupoja akna all, sääl pühal pärnapuul Mõisa aias hõisata.. Koolibri, 2009 Lempu, Kristel. Tammehaldjas Hiie. Koolibri, 2011 Oras, Elgi. Seitse tuult. Eesti Luuleliit, 2007 Saar, Anti. Kuidas meil asjad käivad. Tänapäev, ca 2013 ... Luunja mõisa viinaköök (Luunja alevikus) Luunja mõisapark (Luunja alevikus) Münnichi kivi ... Mõisa territoorium jagunes omakorda mõisamaaks (mida kasutati mõisa kui majapidamise tarbeks) ning talumaadeks, mida harisid mõisale kuuluvad talupojad. Kui 19. sajandi keskel hakati mõisate poolt talusid päriseks müüma, puudutas see reeglina mõisale kuuluvaid talumaid - mõisamaa jäi siiski mõisa omandusse ja harida. Tuntud laulusõnad kõlavad: "Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind, sest vanemate verega on võidetud see pind! Ka metsas toorel toomingal ei hüüa minu huul, vaid talupoja akna all, seal pühal pärnapuul." Laulud, mis võivad tahta lauldud saada. Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind, sest vanemate verega on võietud see pind. Ka metsas toorel toomingal ei laulma saa mu huul, vaid talupoja akna all, seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, siis laulan talle ma, et unuks meelest päeva töö, jääks rahus magama. Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind, Sest vanemate verega on võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, seal pühal pärnapuul. Kui ... Kui 20. saj algul oli Eestis üle 1200 mõisa peahoone, siis sajandi lõpuks oli neid äratuntaval algkujul alles jäänud u kolmandik. Enamik säilinud ehitistest on rajatud 18.-19. saj vahetusel ning mõjutatud eriti historitsismist. "Õnnetuseks oli väike tüdruk ennist oma juuksed patsist lahti teinud. Need ilutsesid nüüd päikese käes. Ei läinud palju aega, kuni pisikesed pardipojad märkasid, et nende karjapiiga juurde on mõnus pesa tekkinud. Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind, sest vanemate verega on võietud see pind! Ka metsas toorel toomingal ei hüüa minu huul, vaid talupoja akna all, sääl pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suveöö, siis laulan talle ma, et unuks meelest päevatöö, jääks rahus magama. Õrn ööbik ütleb, et ta ei või hõisata mõisa aias ja metsas toomingal, vaid tahab laulda «talupoja akna all seal pühal pärnapuul». Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar on uurinud populaarse laulu (pealkiri oli algselt «Ööpikule») tekkelugu. Kas mõisa aias hõisata. sa tahad roosipuul? Ehk metsas tore´l tomingal. saab hüüdma sinu suu, kui tähed hiilgvad taeva all. ja valgust kallab kuu? „Ei mõisa aias helista. või laulu minu rind: Su vanemate verega . on väetud see pind! Ka metsas tore´l tomingal. ei hüüdma saa mu huul, Ei mõisa aias hõisata või laulu minu rind, sest vanemate verega on võietud see pind! Ka metsas toorel toomingal ei hüüa minu huul, vaid talupoja akna all, sääl pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suveöö, siis laulan talle ma, et unuks meelest päevatöö, jääks rah...