Eesti murded ja kohanimed E-raamat


Eesti murded ja kohanimed - Karl Pajusalu pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2009
KIRJUTAJA: Karl Pajusalu
ISBN: 9789985792506
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 3,29

SELGITUS:

Raamat on mõeldud eeskätt kõrgkooliõpikuks ning see määrab ka tema materjali mahu, valiku ja struktuuri. Õpikus on püütud teadlikult vältida lihtsalt murdejoonte pikki loendeid, iga murde kohta on esitatud vaid need jooned, mida autorid on olulisemaks pidanud. Lisaks on tutvustatud murdeuurimise teoreetilist tausta, näidatud seoseid eri murdealade vahel, paigutatud murdeid ja nende muutumist ajaloo ja teiste allkeelte konteksti. Ka on püütud esitleda lühidalt neid murdeuurimise alasid, millega on tegeldud vähe, nagu süntaks ja sõnavara. Raamatust saab ülevaate Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast.

...ded: Alutaguse murre ja rannamurre (siis nimetatakse seda ka põhjaeesti ... Eesti murded - Tartu Kutsehariduskeskus ... ... See on esimene eesti murdeõpik, milles on kaks poolt: murded ja kohanimed. Murdeülevaate esimene osa kõneleb üldistest teemadest: murdeuurimise teoreetilistest alustest, eesti murrete uurimisloost ja eesti murdeliigendustest. Teine osa esitab eesti murrete peajooned, hõlmates suuremad murdepiirkonnad (lõunaeesti, südaeesti ja ... Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma ... Eesti murded - Tartu Kutsehariduskeskus ... ... Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ilmus „Eesti murded ja kohanimed Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2002. 320 lk See on esimene omataoline raamat eesti dialektoloogias ja üsna harul-dane ka teistes keeltes. Raamatust leiavad palju uut needki, kes on EESTI KEELE ARENG, KIRJAKEEL JA MURDED. Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. ... 320 lk. : ill., portr. ; 24 cm. Bibliograafia lk. 302-320. See on esimene eesti murdeõpik, milles on kaks poolt: murded ja kohanimed. Murdeülevaate esimene osa kõneleb üldistest teemadest: murdeuurimise teoreetilistest alustest, eesti murrete uurimisloost ja eesti murdeliigendustest. Teine osa ... Märksõnad: eesti keel / murded / murdeuurimine / toponüümika / kohanimed / õppekirjandus / õpikud / kõrgkooliõpikud / e-raamatud Sisututvustus Raamat on mõeldud eeskätt kõrgkooliõpikuks ning see määrab ka tema materjali mahu, valiku ja struktuuri. Õpikus on püütud teadlikult vältida lihtsalt murdejoonte pikki loendeid, iga ... Eesti keele areng. eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat. tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest.. KIRJAKEEL. See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas. reeglitega ühtlustatud.. Areng:. 13. sajand esimesed eesti keelsed koha ja isikunimed. Lõunaeesti murded (ka: lõunaeesti murderühm) on traditsioonilise käsitluse järgi üks eesti keele murderühm, mis koosneb neljast piirkondlikust põhivariandist, mille hulka kuuluvad loodepoolsed mulgi ja tartu murre ning kagupoolsed võru ja setu murre.. Samas käsitletakse seda sageli ka eraldiseisva lõunaeesti keelena (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil), mis on Lõuna-Eestis ... Seuraava perinteinen luokittelu on korkeakouluihin tarkoitetusta oppikirjasta Eesti murded ja kohanimed.: Pohjoisvirolaiset murteet. sydänvirolaiset murteet Viron keskimurre. luoteisryhmä (Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi(paitsi pitäjän kaakkoisosaa) ) - Saksa n-lõpulised kohanimed Bayern ja Thüringen on eesti keelde muganenud omastavalisel kujul: Baieri ja Tüüringi. Tallinnas on Viru väljak (mitte Viru-Väljak). Sisseütlevas käändes võib kirjutada nii Vilniusse kui ka Vilniusesse. ... Põhja-Eesti murded ja Lõuna-Eesti murded. Eesti murded 2002. a lõpuks oli instituudi fonoteegis eesti murrete helisalvestusi 2900 tundi. Esindatud on kõik murrakud. Ühe murraku kohta tuleb keskmiselt 27 tundi helilinti, kuid näiteks Kuusalust on 166 tundi, Vastseliinast 162 tundi, Setust 150 tundi. Teksti- ja kõnenäiteid on võimalik lasta kopeerida. Keelearhiivi materjalide kasutamisel (teadus)töös tuleb neile viidata, kasutades arhiivinime Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv (lühend EMSUKA), seejärel säiliku nime ning vajadusel ka kogumisandmeid (koht, koguja, keelejuht). Riiklik kohanimegister koondab ja teeb kõigile kättesaadavaks info Eesti kohanimede kohta. Ametlikult kehtestatud nimede kõrval on registris ka mitteametlikud ning endised kohanimed. Kohanimeregister asutati 1998. aastal kui riikliku kartograafilise andmebaasi kohanimistu. Alates 1. juulist 2008. a on kohanimeregistri volitatud töötleja ... Eesti murded ja kohanimed Toimetaja Tiit Hennoste Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2002. Sisukord Saateks 13 EESTI MURDED 15 I. Murdeuurimine ja murdeliigendused 17 1. Dialektoloogia põhimõisted ja uurimisala 19 Tiit Hennoste, Karl Pajusalu 1.1. Keel, dialekt, kohamurre ja traditsiooniline murre 19 1.2. Murdegeograafia 20 Huvitaja. Eesti piirkonnakeeled ja murded | Vikerraadio | Mööda suvist Eestit ringi sõites kuuleb nii eesti- kui ka võõrkeeli. Kuidas elavad aga meie piirkonnakeeled ja murded? Sellel teemal teeme saates juttu Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele ja kultuuri lektori Sulev Iva ja Võru Instituudi direktori Rainer Kuubaga. Traditsiooniliselt on kirjutatud põhjaeesti murded ja lõunaeesti murded (vrd põhjaeesti keel, lõunaeesti keel). Võib kirjutada ka territooriumi järgi: Põhja-Eesti murded ja Lõuna-Eesti murded. Nimest Bardot (hääldus [bardoo]) tehtud lik-liitega tuletis on bardot'lik...