Euroopa kultuuri ajalugu E-raamat

SELGITUS:

... Euroopa Liidu liikmesriigi muinasjutu. ️ Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemiselKreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel ... Ajalugu - Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus ... . Seda tunneme me Kreeta mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võetikasutusele ka kiri. Vana Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millesthellenismiperiood 338 30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Eesti Vabariigi ühe esimese vastloodud Euroopa riigid, 12. veebruaril 1925 põhiseaduse, mis võeti vastu seadus, kultuuri- vähemusrahvuste. Tunnuseks see seadu ... Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani ... ... . Eesti Vabariigi ühe esimese vastloodud Euroopa riigid, 12. veebruaril 1925 põhiseaduse, mis võeti vastu seadus, kultuuri- vähemusrahvuste. Tunnuseks see seadus oli, et see lähtus ei territoriaalne ja etniline ja kultuuriline riiklikul tasandil. Ajalugu. 1983. aastal tegi endine näitleja ja hiljem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri ettepaneku algatada Euroopa kultuuripealinna projekt, et tuua eurooplasi lähemale ja näidata Euroopa kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Euroopa kultuuripealinna projekt käivitati 13. juunil 1985 ja alguses oli selle nimetus Euroopa kultuurilinn. See, et Euroopa kultuuri sügavamad juured peituvad Vanades Lähis-Ida kõrgkultuurides. Kui me tahame põhjalikumalt tunda oma kultuuri juuri, on meil vaja minna ajas kreeklastest kaugemale ja õppida tunda Muistsete Lähis-Ida rahvaste ajalugu, kultuure ja usundeid. Meie linnades säilitatakse ning arendatakse Euroopa kultuuri ainulaadsel moel. Me ei tarvitse olla suured arvult, aga me oleme suured oma vaimult! Idee saab teoks. Tallinna päeval, 15. mail 2009 kirjutasidki üheksa linna volikogu esimehed või linnapead raekojas alla leppele moodustada suhtevõrgustik „Euroopa kultuurilinnad Eestis 2011". Muinas- ja rahvajutud on oluline rahvuskultuuri osa ja rahvuse väärtuste kandja. Tänavuse Euroopa päeva eel jutustame Euroopa lugu just läbi erinevate muinasjuttude, et Euroopa kultuuri ja ajalugu kõigile lähemale tuua. Alates 29. aprillist kuni 8. maini loeb näitleja Karl Robert Saaremäe... Selles mahukas raamatus tehakse juttu eurooplaste käsutuses viimase kahesaja aasta jooksul olnud kultuurisaaduste - romaanid, dokumentaalkirjandus, õpikud, eneseabi raamatud, ajalehed ja ajakirjad, kontsertmuusika, muusikainstrumendid ja noodid - loomisest, levitamisest ja tarbimisest. Räägitakse ka lauljatest, heliloojatest ja muusikavirtuoosidest; mitmesugustest teatrižanridest ... See pole mitte kitsalt kultuuri¬poliitiline, vaid riigi¬strateegiline küsimus - on väga oluline, millisena paistab Eesti välja Euroopa ja maailma silmis aastal 2011. Meile antud ainukordne võimalus olla aastal 2011 kogu Euroopa tähelepanu keskmes, ei peaks piirduma vaid senisest uhkema kontsert¬programmiga. Euroopa kultuuripärandi märgis, mis antakse paikadele ja asjadele, mis sümboliseerivad ning kannavad endas Euroopa ideaale, väärtusi ja ajalugu; Euroopa kultuuripealinnad - kaks igal aastal määratud linna, mis sümboliseerivad Euroopa kultuurilist rikkust. 2018. aastal on nendeks Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Madalmaad). Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. Kursus avab 16.-19. sajandi Euroopa ajaloo olulised arengujooned. Vaadeldakse valitsemisvorme ja riikluse arengut, sõjateatrit, majandust, religioosseid liikumisi ja nõiaprotsesse, revolutsioone, teaduse ja tehnoloogia arengut, hariduselu, kultuuri ja kunsti. 20. sajandi ajalugu. Geograafia. Ajalugu. Kultuur" on kõige põhjalikum ja ülevaatlikum eestikeelne teatmeteos maailmajagudest. Entsüklopeedia käsitleb kõigi maailmajagude loodust, ajalugu, rahvaid, kultuuri ja majandust. Maailmas ei ole jalatäitki maad, mis ei kuuluks ühegi maailmajao koosseisu või vastava mandri juurde. "„MAAILMAJAOD. Geograafia. Ajalugu. Kultuur" on kõige põhjalikum ja ülevaatlikum eestikeelne teatmeteos maailmajagudest. Entsüklopeedia käsitleb kõigi maailmajagude loodust, ajalugu, rahvaid, kultuuri ja majandust. Maailmas ei ole jalatäitki maad, mis Originaali pealkiri: The culture of the Europeans from ...