Läänemaa mõisad ja mõisnikud E-raamat


Läänemaa mõisad ja mõisnikud - Alo Särg pdf epub

PRICE: FREE

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2008
KIRJUTAJA: Alo Särg
ISBN: 9789949438372
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 3,67

SELGITUS:

Läänemaa ei jää oma mõisate rohkuselt teistele maakondadele alla. Neid oli siin 1913. aastal ühtekokku 93. Mõisaomanike kahjuks ei paistnud siinsed mereäärsed maad aga silma erilise viljakusega, millega on seletatav Läänemaa mõisahoonete suhteline tagasihoidlikkus. Teisalt ei ole just palju maakondi, kus mõisaomanik olnuks keisrinna Katariina II ise.

...2007 "Viljandimaa mõisad ja mõisnikud" ... Mõisad ja lossid - Puhkaeestis.ee ... . Argo 2007 "Läänemaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2008 "Valgamaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2009 "Tallinna mõisad ja mõisnikud". Argo 2010 "Pärnumaa mõisad ja mõisnikud". Argo 2011 "Võrumaa mõisad ja mõisnikud ... Tänane Lääne-Virumaa hõlmab ajaloolise Virumaa lõunapiirkonda. Lisaks sellele kuulub tema koosseisu ka osake tänase Järvamaa põhjapoolsematest aladest Tapa ja Tamsalu ümbrusest. 1913. aastal oli siinsel alal 143 mõi ... Alo Särg "Läänemaa mõisad ja mõisnikud" - Raamatuid siit ... ... . 1913. aastal oli siinsel alal 143 mõisat. Tänaseks on neist täielikult säilinud peahoonega 59, ülejäänute peahooned on kas hävinenud või varemeis. Mõisa väärtuseks hinnati 15 000 hõberubla.27 Aasta hiljem Karl Johann aga suri ning Aadma ja Vaemla mõisad päris testamendi järgi hoopis tema noorem poeg Karl Jakob Rudolf von Gernet. Professor Torkel Jansson rääkimas mõisad olid Eesti- ja Liivimaal väikseim sotsiaalne ja majanduslik üksus. Graafilised lehed mõisatest. Torkel Jansson ütlemas, et inimesel ei olnud kunagi vaja mõisaühiskonnast lahkuda, seal toodeti kõik elus vajaminev, alles 19. sajandil koos kapitalismi arenguga muutus majandus ülemaaliseks ja ... Pärnumaa mõisad ja mõisnikud - Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate praeguse Pärnumaa territooriumil asuvate rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka Pärnumaa mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register. Valgamaa (1932) ja Saaremaa (1934) kohta, Läänemaa (1938) ja Viljandimaa (1939) käsitlus jõudis ilmuda vaid üldosana. Koguteose andmed ei ole täielikud, sest näiteks Põhja-Eesti ja Saaremaa kihelkonna kalmistute andmed puuduvad hoopiski. ... „Tallinna mõisad ja mõisnikud" jne). Eesti mõisad ja lossid 1913. aastal oli Eestis 1245 mõisa. Arhitektuuripärlid Eestimaa looduses, mis on aja hambale vastu pidanud, kannavad endaga möödunud aegade mälestust. ja 2005. aastal 16Juhan Maiste „Eestimaa mõisad", mida võib lugeda eelpoolmainitud inventeerimisaktsiooni tulemuseks. Juhan Maiste „Eestimaa mõisad" vaatleb mõisaarhitektuuri kujunemislugu alates keskajast, pöörates eraldi tähelepanu valgustusajastu mõjudele, barokile ning erinevatele klassitsismi ilmingutele, aga ka 19. ja lõunaosa matkajuht BTG", Tiit Hunt „Eestimaa looduse teejuht", Tiiu Viirand „Eestimaa ranniku teejuht", Tiiu Viirand „Eestimaa kultuurituristi teejuht". Lisaks kasutati Juhan Maiste „Eestimaa mõisad", Alo Särg „Harjumaa mõisad ja mõisnikud". Viimase allika autoriga konsulteeriti ka isiklikult....